Projekti ülevaade

Algav dekaad esitab Euroopale tohutuid väljakutseid. Strateegia 2020-s aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu jaoks tunnistatakse kõrghariduse võtmerolli, et kiirelt muutuvas ülemaailmses reaalsus viia ellu Euroopale püstitatud ambitsioonid [1]. See tähendab elukestva õppe kättesaadavuse suurendamist võimalikult paljudele Euroopa kodanikele ja on väga oluline, et rakendataks abinõusid muutmaks meie reaalsust selles suunas.

Nimelt on tööturul järjest rohkem vaja erialaste teadmiste ja pädevustega kõrgharidusega spetsialiste ning haridussüsteemides tuleb teha märkimisväärseid investeeringuid selle nõudluse täitmiseks.

Vastavalt ET 2020 töörühma “Elukestev õpe ja liikuvus reaalsuseks” põhieesmärgile toovad majanduslikud, tehnoloogilised ja organisatsioonilised muutused kaasa uusi nõudmisi Euroopale, et paremini reageerida tööturu vajadustele. Seetõttu peavad ET süsteemid olema võimelised toetama ja varustama Euroopa kodanikke teadmiste, oskuste ja pädevustega, et täita kolm peamist eesmärki:

  • vastama globaalselt kasvava konkurentsi väljakutsetele,
  • looma uusi oskusi, et reageerida uute töökohtade olemusele, ja
  • parandada juba praegu töötavate või tööturule sisenevate täiskasvanute kohanemis- ja konkurentsivõimet.

Kuid nagu näitas 2013.a. majanduskasvu analüüs, ei ole kriisi kestus aidanud liikmesriikidel saavutada oma EU 2020 eesmärke elukestva õppe alal oskuste ja tööalase konkurentsivõime osas. Need tulemused kujutavad endast tugevat motivatsiooni ET 2020 eesmärkide realiseerimiseks ja teadlikkuse tõstmiseks majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive suurendamise oskuste arendamisel.

On teada, et peamised põhjused, mis takistavad inimestel osaleda elukestvas õppes on:

  • elukestva õppega seonduva mõtestatud, hästi struktureeritud ja kergesti kättesaadava teabe puudumine ning
  • strateegiaraamistike ja töövahendite puudumine sidumaks erinevaid pädevusi ja kvalifikatsioone, mis on omandatud erinevates etappides ja kontekstides nii formaalse hariduse ja koolituse vältel aga ka väljaspool seda, et luua paindlikke võimalusi isiklikuks arenguks ja konkurentsivõimeks tööturul.

Paindlikel viisidel oluline potentsiaal elukestvas õppes osalemise ergutamiseks [2]. Seega on vaja alternatiivset lähenemist, et meelitada sidusrühmi – õppimisvõimaluste pakkujaid, üksikisikuid, strateegia kujundajaid ja tehnoloogiaarendajaid – osalema ökosüsteemi ülesehitamisel, et hallata ja arendada paindlikke alternatiivseid elukestva õppe võimalusi.

Sellest vaatenurgast lähtuvalt on kavandatud projekti eesmärgiks pakkuda elukestva õppe võimaluste variante standarditepõhiste teenuste kaudu, investeerides sidusa strateegilise partnerluse loomisse elukestva õppega seotud Euroopa strateegiate pikaajaliseks edendamiseks ja vahendite arendamiseks, mis tõstaks teadlikkust nii õppimisvõimaluste pakkujates kui ka õpivõimaluste otsijates, ning stimuleerib poliitikate väljatöötamist, et tõhustada õpiviise alternatiivsete ja paindlike võimalustega tuginedes lihtsatele ja tehnoloogiapõhistele lahendustele.

Välja pakutud lähenemisviis on suunatud igat tüüpi elukestva õppe sidusrühmadele, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse kõrgharidusele. Täpsemalt, COMPASS:

  • propageerib paindliku elukestva õppe viiside kontseptsiooni suunamisvahendite abil ja koostab soovitusi kõrgharidusasutustele selle rakendamise hõlbustamiseks
  • töötab välja standarditel põhinevad tehnilised vahendid, et kaasata kõrgharidusruumi õppevõimaluste pakkujad hästi struktureeritud, kompetentsipõhiste õppimisvõimaluste kirjelduste väljatöötamisse ja paindlike õppimisvõimaluste loomise toetamisse, parandades seega kõrghariduse kvaliteeti ja asjakohasust praegusele ja kujunevale tööturu vajadustele
  • võimendada konsortsiumi olulist mõju ja ulatust strateegia kujundajatele, kõrgkoolide koostööle ning IKT-alasele tööstusele piloottestide väljatöötamiseks ja rakendamiseks, mis aitaks suurendada teadlikkust ja institutsioonilist pühendumust
  • teeb selge panuse tehnoloogilise arengu integreerimiseks olemasolevatesse Euroopa ja riikide õpivõimaluste juhendamisvahenditesse (nt Ploteus).

IKT-sektor valiti kui meie pilootrakendusvaldkond, sest vastavalt [2] püsib IKT oskuste pakkumise ja nõudluse vahel pidev ebakõla –  aastani 2015 on EL-s kuni 700 000 täitmata IKT alast töökohta. Lisaks on IKT üks kõige kiiremini arenevatest valdkondadest – mõni aasta tagasi omandatud teadmised võivad praeguse turu vajaduste valguses muutuda varsti kasututeks.

[1] Eurydice, «Modernisation of Higher Education in Europe: Funding and the Social Dimension», 2011.

[2] Commission Staff Working Document, «Partnership and flexible pathways for lifelong skills development», 2012